Luna lobiseb juba mis kole. Sõnu on nii palju, et kokku lugeda pole kuidagi võimalik. Ja iga päev tuleb midagi juurde. Põhimõtteliselt üritab ta suurema või väiksema eduga järgi öelda kõike, mis ta tähelepanu vähegi köidab.
Neljandal jaanuaril oli tähtis isiksuslik verstapost - esimest korda ütles Luna "Luna". Kõlas see küll rohkem "Nuna", sest L-täht ei ole kõige suurem sõber. Aga nüüd kommenteerib ta oma tegemisi tihtipeale - Nuna kiiga-kaaga, Nuna kuku, Nuna emme opa...
Ninnu-nännu kiisule ja kutsule eelistab ta enamasti kassi ja koera. Aga täna teatas ta, et Tauk on opun. Ja siis me ratsutasime kõva kiljumise saatel opuni seljas ringi. Opun ise selle üle eriti rõõmus ei olnud. Nagu ka selle üle, kui Luna talle salli ja mütsi kaela-pähe tahtis panna.
Ja täna bussiga linna sõites oli esimene avalik-naljakas väljaütlemine tema poolt: keegi naisterahvas hakkas meie pingist mööda bussiukse poole minema ja Luna teatas talle kõlava häälega "tädi kaka!" Mis selle kriitilise märkuse tingis, ma paraku öelda ei oska.