Luna teeb jätkuvalt usinasti trenni ja on nüüd juba (ilmselt osaliselt ka tänu sellele) väga tegija mutt roomamise valdkonnas. Kui piisav motivatsioon on nina ees, siis liigub ta juba vägagi kiiresti. Valvsust ei saa kaotada hetkekski :) Edasiliikumine toimub endiselt kõhu peal vingerdades, käsi ja varbaid tõukamisel-tõmbamisel appi võttes. Kuid vahepeal proovib pisike ka põlvedel käputamise suurt kunsti. Edasi küll veel niimoodi ei lähe, aga kõigub vapralt edasi-tagasi. Mõtted on igastahes ilmselgelt progressiivsed ja vahel tekitab ebaõnnestumine ka pisukest frustratsiooni.

Jõul, vol.1

Luna trennis oli täna jõuluteemaline pildistamistund. 

 Kamp päkapikke puhkab pärast suuremat däänsingut.

Külalisesineja-fotograaf - välismaa-tädi Birgit:

Luna - 5 kuud

Sünnipäevatüdrukust sellised pildid.

Suur vend tõi kingituseks viis pikka-pikka punast roosi. 

Luna peikadel läheb tulevikus raskeks, kui ta maast-madalast nii kõrge standardiga harjub.

Kes on pildil?

Roomajate elust

Täna avastas Luna enda jaoks edasiliikumise roomamise abil. Omaleiutatud kapsaussi-tehnika abil liikudes sai edasi küll. Lihtne elu on siis sellega läbi. Väike memm on mobiilne.

Dva brata akrobata

Luna trennis oli täna pildistamis-filmimispäev. Kuna meie olime ainsad maniakaalselt entusiastlikud vanemad, kes soetasid selleks puhuks uhiuue filmikaamera (no tegelikult oli see juba pikemat aega plaanis, üritus andis ainult värske tõuke tegutsemiseks), siis langes Marxi õlule kahtlasevõitu au KÕIKI maimukesi filmida. Tulemuseks ohtralt filmimaterjali võõrastest pägalikest ning ainult näputäis pilte Lunast. Tulevikus tuleks kuidagi salalikumalt tegutseda.

Luna - 4 kuud

sünnipäev!

küünaldega kook oli:

vanaema külas oli: 

ja saunapidu sai ka.

Palju õnne!

Nädalavahetus möödus tähtsate tegemiste tähe all. Luna esimene ametlik vastuvõtt ja esimene kõhuväline saunaskäik.

Laupäeval toimus siis valla lusikapidu, kus tähtsad poliitikonud pidasid pidulikke kõnesid, kõikidele värsketele tittedele kingiti lusikas ja nunnu juturaamat, ning uhketele vahematele pisteti lill pihku. Grupipilti ka tehti ja keegi beebikoolitädi organiseeris kultuurset ehkki kummalise lauluvalikuga tegevust.

Nädalavahetuse lõpetas aga saunlemine värskeltremonditud (Marxi higi ja verega, ohtra ropendamisega ning uute põrandaplaatidega) saunas.
Luna jaoks siis esimene kord. Meeldis. Põsed sai ka punaseks.

Aga minu suur vend oskab karated!

Laupäeval oli Tristani trennis võistlus. Keerulised jaapanikeelsed nimetused peaks siin nüüd täpsustavalt olema.... Aga igastahes jõudis Tristan seekord poolfinaali!
Ja saavutas austusväärse neljanda koha.
Uhke!

Täna keeras Luna ennast ka seljalt kõhule. Issi on vaimustusest hullumas :) Nüüd rulluvad juba tükimat aega kahekesi seal põrandal.

Sellised tegelased siis

Luna sai eile trennis kiita - treener uuris, et millal ta nüüd siis neljakuuseks saab ja kui ma vastasin, et oh alles kolme nädala pärast, siis ta arvas, et sellisel juhul on Luna küll juba väga asjalik - nii ilusti vaatab ja haarab ja üritab keerata. Tema oleks küll juba neli kuud talle pakkunud. Hõljusin heleroosadel uhkuselainetel.

Ja täna tuli Tristan ja teatas, et sai eesti keele etteütluse viie - ainsana klassis. Mainiks ka ära, et eesti keele õpetaja on neil eriliselt karm mutt.

Rõõm rõõm rõõm.

Happy halloween!

Tristani eestvedamisel valmis kollektiivne kõrvits.










Ilmnes Päti kummaline kõrvitsahuvi.

Vaatasime õudusfilmi.
Kõrvitsapirukat sel aastal ei tee... vt. http://greenorangelife.blogspot.com/2010/11/on-demand-of-devoted-readers.html
Võibolla suppi.

Eks näis

Tristani viienda klassi esimese veerandi tunnistus oli hea ja väga hea - neljad ainult eesti keeltes ja loodusõpetuses. Selle miniatuurõppimise peale, mida ta õhtuti kodus harrastab, väga hea saavutus.

Üleeile Luna keeras esimest korda - kõhult seljale. Marx oli pisut skeptiline, kui ma sellest saavutusest uhkustundega vatrasin ja pani ise ka pisikese memme kontrolliks kõhuli. Ja Luna ei vedanud mind alt - enam-vähem suht kohe keeras matsaki selili ennast. Go girl!

Luna - veerand!

 19.10 sai Luna veerand aastat vanaks.
Tegime sel puhul hommikul pisikese koduse pildistamise ja päevakangelane poseeris nagu kogenud modell:

Ja üleeile oli postkastis kiri, adressaadiks Luna Griin-Looveer! Esimene postisaadetis. Kutse valla lusikapeole. Oleme minejad.

Pätt

Millegipärast hakkas meile mõnda aega tagasi tunduma, et meil on loomi majapidamises liiga vähe. Enter Pätt. Nimi ütleb kõik. Kui ta on ärkvel, siis sähvib toas üks mustavalgekirju jutt ringi, rippudes erinevil objektidel, nagu näiteks kardinad, diivan jne, närides ja sikutades juhtmeid, kriimustades beebi varbaid ja ma ei hakka mitte üritamagi kirjeldada seda, milline mu enda ihu välja näeb.... lühidalt öeldes, verine!!!!! Sest mööda inimest on nähtavasti hea ja mõnus üles ronida, kui sul on tillukesed teravad küüned. Aga muidu on kolearmas ja see ta ilmselgelt laia külma ja kalki ilma saatmisest päästabki.

Hah!

Tristanil oli täna lastevanemate koosolek, kus klassijuhataja olevat väitnud, et lapsed on "võiks-isegi-öelda-soliidsed". Ma arvan, et ta ajas midagi sassi....

Viimase paari nädala jooksul on Luna suureks jutulinnuks muutunud. Kui naerda ja vahel paar sõna öelda meeldis talle ammu, siis viimasel ajal seletab ta pikad seletamised ära, kui vaid keegi kuulata viitsib. Äärmiselt muhe.

Kuu aega oleme nüüd juba trennis käinud, ja ujumas. Viimane on eriti suur lemmik. Pritsimine, lainetamine ja isegi sukeldumine. Kodune vann kipub juba ilmselgelt noorele kujundujujale väikseks jääma.
Aga ka kuival maal pole eriti viletsam treneerida. Pea alaspidi rippumine on täitsa selge ja nii mõnedki shefid akrobaatikatrikid. Pealtvaatajad igastahes hoiavad hinge kinni.

Luna

19.juulil, aastal 2011, kell 6 hommikul sündis Luna (läbi raskuste, väidab Marx). Passisime seal sünnitusmajas nimelt poolteist ööpäeva, ilma, et midagi oleks toimunud aga koju ka ei lastud. Tähendab, Marx võis muidugi minna koju. No ja siis mingil hetkel ta läkski, loomi talitama ja natukene tukastama, sest palatis oli ainult üks voodi, mis oli kitsas ja kõva ja mille peal oleks ennast ainult mõni eriti masohhistlik fakiir mugavalt tundnud. Ja muidugi just siis kui Marx koju oli sõitnud, hakkas minul valus ja nii viis tundi, keset ööd. Kedagi eriti ei huvitanud ja ämmaemand oli endiselt veendunud, et need ei ole miskid õiged valud. Aga siis tuli Marx tagasi õnneks ja kuna mulle tundus, et kohekohe kukub see maimuke välja, olgu need valud kui valed nad on, siis nõudsin ma valjul häälel tähelepanu. Ja siis ta välja tuligi. Oli pontsakas ja rõõsa, 4 kg ja 57cm.  Olime maailma kõige õnnelikumad.

Nimepanemine... Eesti riigis on toredad seadused, teiste hulgas nimeseadus. Mis näeb ette, et lapsele ei tohi panna liitperekonnanime, kui vanem(ad) on saanud selle abiellumise teel. Aga õnneks hale nägu ja õnnetu hala pehmitavad vahel kalkide ametnike südameid. (No ja eks ta saab selle tulevikus ju ära muuta, arvas too vallaametnik, olles veendunud, et me koleda nuhtluse oma lapsele ikka kaasa anname selle topeltperekonnanimega). Ja eesnimi ka... mingites tähtsates nimekirjades seda ei figureerinud, kus ta oleks pidanud figureerima. Aga kuna ta vist nii lihtsa kõlaga on, ei tekitatud sellest pikemat teemat ja lubati ikka ära panna.

1 kuu

Luna on nii tubli laps. Magab terve öö läbi. Ma natuke pelgasin seda hullu magamata-olekut, mis 11-aasta tagusest ajast veel väga selgelt meeles on. Aga ei. Neiu on ilu-une tähtsusest vägagi teadlik. Ja sööb mis kole. Esimesed kaks nädalat ta veel harjutas ilmselt seda kunsti, sest norme ja numbreid jälgivad arstid hakkasid juba vaikselt kobisema, et kaal ei kerki piisavalt. Aga kolmandast nädalast sai tal sellest ilmselt kõrini ja sestsaadik kosub nagu pätsike. Esimese kuuga tuli juurde 450 grammi aga teisega juba kilo kakssaada. Vot!